võttis osa Monika. Kõnevõistlus oli pühendatud lähenevale
Eesti Vabariigi 91. aastapäevale. Igale kõnelejale oli antud
eraldi teema Eesti kohta ning kõne pidi puudutama teemat
"Ebavõrdsus Eesti ühiskonnas - kas paratamatus
või probleem?"
"Kallid õpetajad ja kaasõpilased! Käesoleva kõnega soovin
tõstatada küsimuse, kas Eesti ühiskonnas olev ebavõrdsus
on paratamatus või tõsine probleem?
Võrdlemaks Eesti ühiskonnas toimuvat, tooksin paralleele
ka teiste riikide olukorraga. Kogu maailmat tabanud suur
majanduskriis sarnaneb vägagi eelmise sajandi sõjaaegstele
aastatele. Eelkõige oli tollane majanduslangus seotud
Ameerika bõrsi kõrbemisega, mis saavutas haripunkti 29.
oktoobril aastal 1929. Seda kuupäeva peetakse ka Suure
Depressiooni alguseks. USAs suurenes tööpuudus vaid paari
aastaga 3-lt protsendilt 25-le. Samuti võis täheldada, et
pangad oli sarnaselt tänapäeva Eesti majandusteadlastega
prognoosinud pikaajalist ja suurt majanduskasvu.
Nõukogude ajal rõhutati ühtsust, võrdsust ning ühist
tegevust. Praegu, iseseisvunud Eesti rollis on eelkõige näha
väikese rahvusriigi püsimajäämise soovi. Peaminister sõnas
oma aastalõpu intervjuus Vikerraadiole: "Sündide arv on
kiiresti suurenenud, ma loodan, et sel aastal saab see arv
olema juba 16 000. Samas on suremus väga kiiresti vähenenud.
Ja ma usun, et järgmine aasta saab olema jälle aasta, mil meil
iive saab olema positiivne." Seega on hetkel Eesti rahva iive
kasvamise teel ning sotsiaalne ebavõrdsus ei näi Eesti
jätkusuutlikust kahandavat.
Iga inimene siin saalis võiks endilt küsida, kas ta on midagi
kasulikku oma riigi heaks teinud ning kas ta suudaks
paratamatust muuta ning muuta ka olukorda riigis
õiglasemaks. Selleks peaksid kaasinimesed üksteise suhtes
tolerantsemad olema. Ebaõiglus sünnitab vastuolusid ja
proteste, mis on ikkagi lõpuks kinni igas inimeses endas.
Lõpetuseks võin öelda, et oleneb sellest kuidas suhtub
üksikisik riiki, suhtub ka riik oma kodanikku, kui ühiskonna
peegelpilti.
Ilusat koolipäeva jätku, aitäh tähelepanu eest!"
